Pedagoogiline koolipraktika toimub reeglina TÜ partnerkoolides, kellega on sõlmitud lepingud praktika korraldamiseks ja juhendamiseks.

Õpetajakoolituse õppekavade alusel õppivate üliõpilaste pedagoogiline praktika ( vaatlus- ja põhipraktika) algab reeglina sügissemestril kestvusega 10 õppenädalat ( 10 AP).

Haridusteaduse erialade üliõpilaste koolipraktika aga 12 õppenädalat ( 12 AP).

Haridusteaduskonna osade erialade, eripedagoogika osakonna ja õpetajate seminari üliõpilased läbivad erinevaid praktikaliike kogu õppeaasta vältel (on kasutusel hajutatud praktikasüsteem).

Pedagoogilisele põhipraktikale lubatakse üliõpilased, kes on sooritanud eksamid ja arvestused eeldusainetes ja vaatluspraktika.

Üliõpilase või üliõpilaste rühma pedagoogilise praktika koordinaatoriks on õppekava haldava erialaosakonna ainedidaktik, kes koostöös pedagoogikaosakonna esindajaga  vastutab praktika programmi ja nõuete täitmise eest. Koordineeriv ainedidaktik ja pedagoogikaosakonda esindav õppejõud korraldavad praktikaseinare ( mis võivad toimuda nii kooli kui ülikooli ruumides) praktiliste õpingute sidumiseks teoreetiliste õpingutega ning probleemide lahendamiseks. Igapäevast tööd koolipraktikal juhendavad aineõpetajad ja klassijuhataja, kes määratakse praktikandile igal etapil kooli poolt.

Praktika ajal on praktikantidel kohustus viibida koolis vastavuses praktika etapiks kinnitatud tegevuskavaga.

Praktikal täidetakse regulaarselt praktikamapis selleks ettenähtud vajalikke dokumente, mis pärast praktika etapi lõppu esitatakse eriala ainedidaktikule ja pedagoogika õppejõule mapina hindamiseks.

Praktikaetappide aruannetes ( õpimapis) hindab pedagoogikaõppejõud praktikandi üldpedagoogilisi, kasvatus- ja klassijuhatajatöö alaseid  ning ainemetoodik ainedidaktilisi õpinguid. Lõpphinnangu praktika sooritamise kohta vormistab juhendav ainedidaktik juhendavate õpetajate, pedagoogikaosakonna esindaja ja omaenda hinnangu põhjal.